Mis peab Lätis kassatšekil olema: määruse nr 95 nõutud andmed

Tšekk tundub pisiasi, kuni klient toob selle tagasi, sest tema raamatupidaja seda ei aktsepteeri. Tavaliselt on puudu üks rida ja juba toimunud müügil pole kehtivat algdokumenti.

Seda, mis tšekil olema peab, ei otsusta iga pood ise. Selle määrab Läti Ministrite Kabineti 11. veebruari 2014. aasta määruse nr 95 punkt 23. Määrus käsitleb maksude ja muude maksete registreerimise elektrooniliste seadmete ja seadmestike tehnilisi nõudeid.

Mida punkt 23 tšekil nõuab

Lühidalt peab tšekil olema:

• Kasutaja nimi (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi), registrikood või käibemaksukohustuslase number ja juriidiline aadress
• Sõna „čeks“, tšeki järjekorranumber, fiskaalmälu mooduli unikaalne identifitseerimiskood, kuupäev ja kellaaeg
• Igal real kauba või teenuse (või osakonna) nimetus, käibemaksu tähis, kogus (ka „1“) ja hind
• Rakendatud käibemaksumäärad
• Summa ilma käibemaksuta ja käibemaksusumma, kumbki eraldi iga määra kohta
• Kogusumma ja võimalikud allahindlused
• Makseviis, saadud summa ja tagastatud vahetusraha
• Kassaaparaadi või kassasüsteemi täielik korpuse number ning selle ja eelmise tšeki Hash SHA-1 kontrollsumma

Punktid on siin lühendatud. Määrav on määruse tekst ja seda on mitu korda muudetud, nii et ava enne tšeki paigutuse muutmist kehtiv redaktsioon saidil likumi.lv.

Mis jääb kõige sagedamini puudu

Kolm andmeosa kaovad sagedamini kui teised ja kõik kolm on punktis 23.

Esiteks kauba nimetus. „Kaup“ või „Teenus“ ei ole nimetus: tšekilt peab selguma, mida osteti. Teiseks käibemaksu tähis igal real. Kolmandaks summad määrade kaupa: kui samal tšekil on read 21% ja read ilma käibemaksuta, näidatakse summa ilma käibemaksuta ja käibemaksusumma iga määra kohta eraldi, mitte ühe arvuna.

Neljas juhtum on kadunud tšekk. Kui klient seda palub, annad sa selle asemel algdokumendi punktide 23.1, 23.2, 23.4–23.9 ja 23.13 andmetega (määrus nr 96, punkt 65¹).

Millal võib kasutada nummerdatud kviitungit

Teatud juhtudel, mille määrab nende seadmete kasutamist käsitlev määrus nr 96, võib kassaaparaadi asemel kasutada nummerdatud kviitungit (kvīts), mis on registreeritud VID-is ehk Läti maksuametis. Selle määruse punkt 71 loetleb kviitungi andmed: kahe ladina tähe seeria ja number, kuupäev, mil VID numbri registreeris (kui kviitungid pole raamatutena köidetud), väljastamise kuupäev koos sõnadega kirjutatud kuuga, müüja ja ostja andmed, kaubad või teenused koguse, hinna ja väärtusega, allahindlused, käibemaksumäär ja -summa, kogusumma numbrite ja sõnadega ning müüja allkiri.

Kassatšekkide kohta kehtib veel üks reegel. Kui tšekil puuduvad andmed, mida raamatupidamise ja käibemaksu õigusaktid algdokumendilt nõuavad, pead tehingupartneri nõudmisel väljastama nõuetekohase algdokumendi või tegema tšekile lisakande (määrus nr 96, punkt 65).

Miks on tšekil kontrollsumma

Kontrollsumma abil saab igaüks kontrollida, kas tšekki on pärast trükkimist muudetud. Igal tšekil on tema enda SHA-1 kontrollsumma ja eelmise tšeki oma, nii et kui üht tšekki muudetakse, ei sobi see enam järgmisega kokku.

Kuidas ReactDesk sellega toime tuleb

Iga ReactDeskis salvestatud müük saab oma sisu põhjal arvutatud SHA-256 kontrollsumma. Kui registreerid kassa fiskaalseadmena, kirjutatakse iga müük ka fiskaalpäevikusse, kus iga kirje sisaldab eelmise kirje räsi, nii et hiljem muudetud kirje ei sobi enam ahelasse.

Kas sinu tegevus üldse vajab registreeritud kassaaparaati või kassasüsteemi, otsustavad VID ja sinu raamatupidaja, mitte tarkvara. See artikkel räägib sellest, mis dokumendis olema peab, mitte sellest, millal võib ilma selleta läbi saada.

Määrusel nr 96 on ka muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2027. Enne tšeki paigutuse muutmist loe mõlemat määrust saidil likumi.lv või küsi VID-ilt.